1. detsember
| << Detsember >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2025 | ||||||
1. detsember on Gregoriuse kalendri 335. päev (liigaastal 336. päev). Juliuse kalendri järgi 18. november (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1920 – Vabariigi Valitsuse otsusega anti kindralkuberneri õigused siseministrile.[1]
- 1924 – Esimese detsembri mäss: kommunistide relvastatud riigipöördekatse, kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord.
- 1926 – Eesti saadik Heinrich Laretei esitas oma volitused Nõukogude Liidu Kesktäitevkomitee esimehele Mihhail Kalininile.
- 1931 – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel Rapla–Virtsu raudteel.
- 1939 – Johannes Perens valiti tagasi Kuressaare linnapeaks.
- 1939 – algasid sama aasta 15. ja 16. oktoobril valitud linna- ja vallavolikogude uue koosseisu volitused.
- 1961 – asutati Tallinna botaanikaaed.[2]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1167 – loodi Lombardia Liiga.
- 1640 – Portugali üksused vallutasid Hispaania viitsekuninga residentsi. Puhkes Portugali iseseisvussõda.
- 1774 – Ameerika kolooniates algas vastavalt Esimese Kontinentaalkongressi otsusele Inglise kaupade boikott.
- 1867 – Johannes Brahmsi "Saksa reekviemi" esmaesitus.
- 1887 – kokkuleppel Hiinaga langes Macau Portugali kontrolli alla.
- 1903 – Ameerika Ühendriikides linastus esimene vestern – Edwin S. Porteri film "Suur rongirööv".
- 1913 – Kreeka liidendas Türgist iseseisvuse saavutanud Kreeta.
- 1913 – Ford Motor Companys hakati tööstuslikus tootmises kasutama konveierliini.
- 1918 – Islandist sai Taaniga personaalunioonis olev kuningriik.
- 1918 – Transilvaania ühendati Rumeeniaga.
- 1925 – Londonis kirjutati alla Esimese maailmasõja järgseid territoriaalsuhteid reguleerivale Locarno lepingule.
- 1934 – Leningradis lasti maha Sergei Kirov.[3]
- 1939 – Talvesõda: Terijoel kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik.
- 1953 – Hugh Hefner andis välja Playboy esiknumbri.
- 1955 – Ameerika Ühendriikides Alabamas Montgomerys vahistati inimõiguslane Rosa Parks, kuna ta ei vabastanud bussis valgetele mõeldud istekohta. See vallandas Montgomery bussiboikoti.
- 1989 – Mihhail Gorbatšov külastas esimese Nõukogude Liidu juhina Vatikani ning kohtus paavst Johannes Paulus II-ga.
- 1991 – Ukrainas toimunud referendumil kinnitati juba välja kuulutatud Ukraina iseseisvumist Nõukogude Liidust.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. detsembril
- 1761 – Marie Tussaud, Šveitsi vahakujude meister
- 1873 – Charles Ruijs de Beerenbrouck, Hollandi peaminister
- 1877 – Mihkel Aitsam, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1886 – Rex Stout, USA kirjanik
- 1889 – Vassili Blücher, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1909 – Heino Mikkin, eesti spordiajakirjanik
- 1910 – Hans Leberecht, eesti kirjanik
- 1925 – Hilda Koni, eesti laulja
- 1935 – Woody Allen, ameerika filmirežissöör ja näitleja
- 1937 – Vaira Vīķe-Freiberga, Läti poliitik
- 1942 – Väino Sirk, eesti ajaloolane
- 1945 – Toivo Peäske, eesti pianist
- 1949 – Jenny Anvelt, eesti laulja
- 1954 – Andres Tabun, eesti näitleja
- 1954 – Rait Toompere, eesti kunstiteadlane
- 1958 – Orm Valtson, eesti riigiametnik
- 1959 – Eero Medijainen, eesti ajaloolane
- 1959 – Vello Jürna, eesti ooperilaulja
- 1961 – Ivo Varts, eesti muusik
- 1965 – Karsten Brüggemann, saksa päritolu Eesti ajaloolane
- 1966 – Eduard Parhomenko, Eesti filosoof
- 1966 – Ivo Saksakulm, eesti korvpallur
- 1970 – Peeter Marvet, eesti IT-spetsialist
- 1972 – Sofia Joons, Eesti sotsioloog ja pärimusmuusik
- 1974 – Peter Murdmaa, eesti dokumentaalfilmirežissöör-operaator
- 1976 – Lauri Õunapuu, Eesti pärimusmuusik
- 1977 – Ingrid Peek, eesti ajakirjanik
- 1978 – Ott Lumi, Eesti poliitik
- 1993 – Reena Pärnat, eesti vibulaskur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1. detsembril
- 1825 – Aleksander I, Venemaa keiser
- 1913 – Juhan Liiv, eesti kirjanik
- 1918 – Margit Kaffka, ungari proosakirjanik, luuletaja ja feministlik publitsist
- 1934 – Sergei Kirov, NSV Liidu poliitik
- 1935 – Bernhard Schmidt, optik ja astronoom
- 1947 – Aleister Crowley, inglise okultist ja müstik
- 1973 – David Ben-Guriyyon, Iisraeli poliitik
- 2004 – Esko Tasa, eesti ajakirjanik
- 2017 – Hans Kaldoja, eesti näitleja
- 2024 – Fred Jüssi, eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +8,6 °C (2000)
- Tallinna miinimumtemperatuur –18,2 °C (1925)
- Tartu maksimumtemperatuur +7,6 °C (2000)
- Tartu miinimumtemperatuur –21,2 °C (1973)