3. oktoober
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2025 | ||||||
3. oktoober on Gregoriuse kalendri 276. (liigaastal 277.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1891 – Tallinnas "Lootuse" seltsimajas algas 4. oktoobrini (ukj) kestnud Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud "I põllu- ja aiaviljade, noorte viljapuude ja ilukasvude väljanäitus".[1]
- 1923 – Tallinnas Raua tänavas avati 21. algkooli (hilisem 21. keskkool) hoone. See oli esimene kaheteistkümnest koolimajast, mille ehitamise oli linnavalitsus hädavajalikuks tunnistanud.
- 1929 – Tallinna-Haapsalu rahukogu mõistis Ravila vallavanema Hans Nokkuri raharaiskamise ja võltsimise eest neljaks aastaks sunnitööle koos õiguste kaotamisega.
- 1932 – Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) valitsus teatas tagasiastumisest.
- 1941 – teine maailmasõda: Wehrmacht jõudis Saaremaa vallutamisega lõpule.
- 1944 – teine maailmasõda: Punaarmee lõi Saksa väed Hiiumaalt välja.
- 1986 – Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis puhkes tulekahju, mille tagajärjel hävis püsiekspositsioon täielikult.[2]
- 1991 – taastati diplomaatilised suhted Vatikani ja Eesti Vabariigi vahel.
- 2001 – telekanal TV1 peatas saadete edastamise.
- 2016 – Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Kersti Kaljulaid, kes kogus 81 häält. 17 hääletussedelit olid märgistamata.[3]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1552 – Ivan IV väed vallutasid Kaasani khaaniriigi pealinna Kaasani.
- 1574 – göösid lõpetasid Leideni piiramise.
- 1739 – Nyssa leping, Vene-Türgi sõja lõpp.
- 1762 – Moskvas Uspenski katedraalis krooniti Katariina II Venemaa keisrinnaks.
- 1778 – James Cook jõudis Alaskale.
- 1789 – George Washington kuulutas välja esimese tänupüha.
- 1906 – rahvusvahelisel sidekonverentsil Berliinis kinnitati rahvusvaheliseks hädakutsungiks SOS senise CQD asemel.
- 1929 – Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik sai nimeks Jugoslaavia kuningriik.
- 1931 – asutati Türgi keskpank Türkiye Cumhuriyeti Merkez Bankası.
- 1932 – Iraak iseseisvus Suurbritanniast.
- 1952 – Suurbritannia katsetas Austraalia lähedal esimest korda oma tuumarelva.[4]
- 1960 – Niger iseseisvus Prantsusmaast.
- 1981 – lõppes seitse kuud kestnud Iiri Vabariikliku Armee vangistatud liikmete näljastreik Belfasti vanglas.
- 1985 – kosmosesüstik Atlantis startis oma esimesele missioonile STS-51-J.
- 1990 – Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa ühendati.[5]
- 1993 – Somaalias Muqdishos toimus Muqdisho lahing. USA eriüksuslased püüdsid röövida sõjapealik Mohamed Farrah Aididi ohvitsere. Sellest kasvas välja lahing, milles kaotasid elu 18 ameeriklast ja üle 1000 kohaliku. Sündmuse põhjal kirjutas Mark Bowden raamatu "Black Hawk Down: A Story of Modern War", millest Ridley Scottil valmis ka kaks Oscarit võitnud film "Black Hawk Down".
- 1995 – kohus otsustas, et O. J. Simpson ei ole süüdi kahes mõrvas.
- 1997 – Honolulus sündis esimene kloonitud näriline – hiir Cumulina.
- 2010 – Saksamaa tegi viimase esimese maailmasõja reparatsioonimakse.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]Pikem nimekiri leheküljel Sündinud 3. oktoobril
- 1858 – Eleonora Duse, itaalia näitleja
- 1869 – Alfred Flatow, saksa võimleja
- 1874 – Charles Middleton, USA filminäitleja
- 1882 – Raimund Kull, eesti dirigent ja helilooja
- 1884 – Paul Pinna, eesti näitleja
- 1886 – Alain-Fournier, prantsuse kirjanik
- 1895 – Sergei Jessenin, vene luuletaja
- 1896 – William Morris, briti kunstkäsitööline ja kirjanik
- 1897 – Louis Aragon, prantsuse kirjanik
- 1899 – Louis Hjelmslev, taani keeleteadlane
- 1900 – Thomas Wolfe, USA kirjanik
- 1901 – Elise Käer-Kingisepp, eesti arstiteadlane
- 1909 – Valdemar Väli, eesti kunstnik
- 1916 – James Herriot, briti loomaarst ja kirjanik
- 1925 – Gore Vidal, USA kirjanik
- 1925 – Hans Gross, eesti sporditeadlane
- 1927 – Paul Lettens, eesti filatelist
- 1936 – Steve Reich, USA helilooja
- 1944 – Andres Ots, eesti näitleja ja poplaulja
- 1945 – Viktor Sanejev, kolmikhüppaja
- 1947 – Marika Mikli, eesti kriitik
- 1948 – Anatoli Gantvarg, valgevene kabetaja
- 1954 – Ruve Šank, Eesti ajakirjanik ja riigiametnik
- 1962 – Aapo Pukk, eesti kunstnik
- 1966 – Peter Lõhmus, eesti pangandustegelane
- 1968 – Donald-Aik Sild, eesti odaviskaja
- 1981 – Zlatan Ibrahimović, rootsi jalgpallur
- 1983 – Martin Mill, eesti näitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]Pikem nimekiri leheküljel Surnud 3. oktoobril
- 1929 – Armas Lindgren, soome arhitekt
- 1929 – Gustav Stresemann, Saksa poliitik ja riigimees
- 1941 – Jüri Marksoo, eesti omavalitsustegelane
- 1987 – Heino Susi, eesti kirjanik ja biokeemik
- 1987 – Jean Anouilh, Prantsuse näitekirjanik
- 1988 – Franz Josef Strauß, Saksa poliitik
- 2004 – Janet Leigh, USA näitleja
- 2009 – Galina Leškina, Eesti tekstiilikunstnik
- 2009 – Vladimir Beekman, eesti kirjanik ja tõlkija
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Nimepäevad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mihkel Aitsam "Tallinna Eesti näituse ajalugu" Päevaleht, 19. september 1920, lk. 3
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2012. Vaadatud 5. juuli 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/kersti-kaljulaid-valiti-vabariigi-presidendiks/
- ↑ https://www.ctbto.org/specials/testing-times/3-october-1952-first-british-nuclear-test
- ↑ https://www.bpb.de/politik/hintergrund-aktuell/145440/3-oktober-tag-der-deutschen-einheit-02-10-2012