Euroopa Keskpank
Euroopa Keskpank (lühend EKP) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 20 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. juunil 1998.
Euroopa Keskpank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.
Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.[1] Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimäära: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.
Otsuste tegemine ja juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 130 ei tohi Euroopa Keskpanga otsuseid mõjutada ühegi liikmesriigi ega ükski Euroopa institutsioon. Ka liikmesriikides tegutsevad Euroopa Keskpanga liikmeskeskpangad on oma liikmesriikide riiklikest organitest majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatud.
Euroopa Keskpanga täitsaim otsuseid tegev organ on Euroopa Keskpanga nõukogu, kuhu kuuluvad kuus juhatuse liiget ja euroala 19 liikmesriigi keskpanga presidendid.[2]
Euroopa Keskpanga juhatus on kuueliikmeline. Sellesse kuulub Euroopa Keskpanga president (alates 1. novembrist 2019 Christine Lagarde), asepresident (1. juunist 2018 kuni 31. maini 2026 Luis de Guindos) ja lisaks veel neli juhatuse liiget. Kõik liikmed nimetab ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse kaheksaks aastaks ja nende ametiaega ei pikendata. Erandiks oli 1998. aastal ametisse nimetatud esimene juhatus, mille liikmete ametiaeg oli erineva pikkusega, et vältida nende ametiaegade lõppemist samal aastal.[3]
Euroopa Keskpanga üldnõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga president, asepresident ning Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskpanga presidendid. Seega moodustavad üldnõukogu 19 euroala liikmesriigi ja 9 euroalavälise riigi esindajad. Ülejäänud Euroopa Keskpanga juhatuse liikmed, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja üks Euroopa Komisjoni liige võivad osaleda üldnõukogu istungitel hääleõiguseta.[4]
Euroopa Keskpanga presidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1998–2003 Wim Duisenberg
- 2003–2011 Jean-Claude Trichet
- 2011–2019 Mario Draghi
- alates 1. novembrist 2019 Christine Lagarde[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Eurosüsteem
- Euroopa Keskpankade Süsteem
- Euribor
- Euroala
- Intress
- Intressi keeld
- Kopteriraha
- Kvantitatiivne lõdvendamine
- Negatiivne intress
- Rahapoliitika
- Rahasüsteem
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Laura Ruud. Miks intressimäärad muutuvad? Eesti Panga koduleht. (Vaadatud 12.05.2011.)
- ↑ Euroopa Keskpanga nõukogu
- ↑ Euroopa Keskpanga juhatus
- ↑ Euroopa Keskpanga üldnõukogu
- ↑ Euroopa Keskpanga pressiteade Christine Lagarde'i ametissenimetamise kohta
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Euroopa Keskpank |
- Aadu Hiietamm, Euroopa Keskpank peab avatseremoonia okastraadi taga, 18. märts 2015