Plii
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2009) |
| 82 |
4 18 32 18 8 2 |
| Pb 207,19 |
|
| Plii |
Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina[1]) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda. On andmeid, et see on 207,2 g/mol[2].
Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe.[3]
Füüsikalised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Mohsi järgi 1,5.
Sulamistemperatuur 327,46 °C ja keemistemperatuur 1751 °C.
Plii on halb soojus- ja elektrijuht.
Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenikiirguse vastu.
Keemilised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4.
Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga).
Leidumine
[muuda | muuda lähteteksti]Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on seda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm).
Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani ja tooriumi lagunemisest, viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus ongi plii.
Loodusliku päritoluga vees on plii sisaldus väga väike (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2–8,7 mg/l).[2]
Sademed sisaldavad samuti pliid, paikkonniti on see erinev, varieerudes 0,0008–69 μg/l vahel. Sademete pliisisaldus Eestis on 1–8 μg/l.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida.
Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 4000–3000 eKr.
Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helmes, umbes 6500 eKr).[2]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel).[2]
Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega (vaata pliiaku).
Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses.[4]
Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Kui pliid on 37% ja tina 63%, siis on sulamistemperatuur kõige madalam (183 °C). Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Viimased toovad kaasa suurema hinna ja kõrgema sulamistemperatuuri (pliivaba jootetina).
Plii suure tiheduse tõttu kasutatakse seda sageli ka erinevate kiirgusallikate (radioaktiivne isotoop, röntgenitoru, lineaarkiirendi) varjestusel. Näiteks fluoroskoopias kasutatakse pliid sisaldavaid põllesid. Ruumide varjestamisel kasutatakse pliid eelkõige juhtudel, kus muude materjalide kasutamine nõuaks liiga palju ruumi.
Pliiühendite hulka kuuluvad mitmed juba alates antiikajast tuntud värvipigmendid, nagu pliimennik, massikot, pliivalge, ja renessansiajast alates kasutusel olnud plii-tinakollane ning Napoli kollane.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tamm, L., Tamm, T. & A. Tuulmets, 2009. Keemia mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Referaat Miksike.ee lehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. detsember 2008. Vaadatud 14. mail 2012.
- ↑ H. Karik. Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Kirjastus Koolibri, Tallinn 2004
- ↑ H. Karik, K. Truus. Elementide keemia. Kirjastus Ilo, Tallinn 2003
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: plii |
- Monika Jürgenson,Plii toime käitumisele ja aju neurogeneesile. Eksperimentaaluuring, Magistritöö rahvatervishoius, Tartu ülikool, Tartu, 2005
| ||||||||||||||||||||||||