Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Amorfsus (kreeka keeles amorphos ilma kujuta, vormitu) on tahkete ainete niisugune olek, millel erinevalt kristallilisest olekust puudub korrastatud ja regulaarselt korduv paigutus. Amorfse aine aatomite või molekulide paigutuse korrapära – lähikorrastatus – ilmneb üksnes mikroskoopilisel tasemel, s.t väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses).[1]
Amorfne olek võib olla omane nii lihtsatele ühenditele (näiteks klaas) kui ka kõrgmolekulaarsetele ühenditele (orgaaniline klaas, kummi, kautšuk, vaigud). Tahkeid amorfseid aineid võib vaadelda suure viskoossusega vedelikena. Neil puudub kindel sulamistemperatuur: soojendamisel nad pehmenevad ja lähevad ilma faasisiirdeta üle vedelasse olekusse.[1]