1776
◄ |
17. sajand |
18. sajand
| 19. sajand
| ►
◄ |
1740. aastad |
1750. aastad |
1760. aastad |
1770. aastad
| 1780. aastad
| 1790. aastad
| 1800. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1772 |
1773 |
1774 |
1775 |
1776
| 1777
| 1778
| 1779
| 1780
| ►
| ►►
1776. aasta (MDCCLXXVI) oli 18. sajandi 76. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. jaanuar – Ilmus Thomas Paine'i pamflett "Common Sense", milles mõisteti hukka Briti võim kolmeteistkümne koloonia üle.
- 9. märts – Ilmus šoti majandusteadlase Adam Smithi teos "Riikide rikkus" ("The Wealth of Nations"), mis oli kaasaja esimene teos majandusteaduse vallas.
- 1. mai – Saksamaal Ingolstadtis asutasid Adam Weishaupt ja Adolph Freiherr Knigge salaseltsi Illuminaadid.
- 4. juuli – Philadelphias võttis kontinentaalkongress vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni, teatades, et kolmteist Ameerika kolooniat ei ole enam Briti impeeriumi osa.
- 27. august – Briti väed võitsid William Howe'i juhtimisel Ameerika iseseisvussõja suurimas, Long Islandi lahingus George Washingtoni juhitud Kontinentaalarmeed.
- 9. september – Ameerika Teine Kontinentaalkongress muutis ametlikuks riiginimetuse Ühendriigid. Varasem nimetus oli Ühendatud Kolooniad.
- 16. september – Ameerika iseseisvussõda: Ameerika kolonistid võitsid praeguse New Yorgi alal toimunud Harlem Heightsi lahingus britte.
- 21. september – Brittide valduses olnud New Yorgis puhkes suur tulekahju, mille tõttu hävis umbes 1000 hoonet.
- 28. oktoober – White Plainsi lahing: Pärast seda, kui George Washingtoni Kontinentaalarmee oli New Yorgist põhja poole taandunud, vallutasid briti New Yorgi lähedal White Plainsi küla.
- 16. november – Briti ja Hesseni väed vallutasid patriootidelt Fort Washingtoni.
- 26. detsember – Trentoni lahing: George Washingtoni väed korraldasid Hesseni vägedele üllatusrünnaku, võttes vangi 800–900 vastaspoole sõdurit.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Valmis Kostivere mõisa praeguseni säilinud peahoone.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 24. jaanuar – E. T. A. Hoffmann, saksa kirjanik ja helilooja
- 27. jaanuar – Gotthard August von Helffreich, baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane
- 11. veebruar – Ioánnis Kapodístrias, Kreeka poliitik, Kreeka esimene president
- 10. märts – Luise von Mecklenburg-Strelitz, Preisi kuninganna
- 17. märts – Georg Christian Sabler, Eesti vaimulik
- 1. aprill – Sophie Germain, prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof
- 19. aprill – Vassili Golovnin, vene meresõitja ja maadeavastaja
- 25. aprill – Printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna, Briti kuningliku pere liige
- 4. mai – Johann Friedrich Herbart, saksa filosoof, psühholoog ja pedagoogika kui akadeemilise distsipliini rajaja
- 11. juuni – John Constable, inglise maalikunstnik
- 12. juuni – Karl Friedrich Burdach, saksa anatoom ja füsioloog
- 9. august – Amedeo Avogadro, itaalia füüsik ja keemik
- 14. august – Christian Friedrich Tieck, saksa skulptor ja maalikunstnik
- 9. oktoober – David Hieronymus Grindel, läti farmatseut, arst, keemik ja botaanik, esimene lätlasest loodusteadlane
- 21. oktoober – Bernhard Gottlieb Hehn, Eesti vaimulik
- 30. oktoober – George M. Bibb, USA jurist ja poliitik
- 8. detsember – Woldemar Hermann von Löwenstern, vene sõjaväelane
- 31. detsember – Johann Spurzheim, saksa arst
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 8. märts – Johann Christoph Paucker, Eesti vaimulik
- 24. märts – John Harrison, inglise leiutaja
- 19. aprill – Jacob Emden, saksa usutegelane
- 4. mai – Jacques-François-Joseph Saly, prantsuse skulptor
- 25. august – David Hume, šoti filosoof, ajaloolane ja esseist
- 10. september – Ebba Margaretha De la Gardie, Eestimaa aadlinaine
- 15. oktoober – John Ellis, iiri botaanik ja zooloog